Ärata oma sisemine vabadus
Mis takistab sind tiibade sirutamisel?
Avasta võtmed oma südame avamiseks ja tõelise mina omaksvõtmiseks.
Paljud meist on ilmselt tundnud end puurilinnuna, kes ei suuda lennata oma unistuste ja püüdluste poole. Võib-olla mõtled, mis takistab meid tiibade sirutamisel? Mõnikord on need teiste ootused, kriitilised sisemised hääled või isegi mälestused häbist ja enesekahtlusest.
Täna tahan ma rääkida sisemisest vabadusest, sellest aardest, mis on sügaval meie sees peidus ja valmis avastamiseks.
Mis on vabadus?
Mis on sinu jaoks tähtsam: kas olla vaba või tunda end vabana?
Nagu sa juba tead, olen elanud Eestis üle kahekümne viie aasta. Kui ma saabusin, oli riik just taasiseseisvunud aastakümneid kestnud nõukogude okupatsioonist. Tol ajal oli riik ülesehitusprotsessis. Mulje, mis mulle saabudes jäi, oli väga hooletusse jäetud maast; majad olid hooldamata ja linn nägi välja hall ja kurb.
Mäletan, et mind puudutasid väga erinevad, isegi vastandlikud kommentaarid. Üks inimene ütles mulle teatava nostalgiaga, et varem võis vähemalt väga väikese raha eest ringi liikuda ja teatris, kontsertidel ja kogu Nõukogude Liidus käia. Ta tundis kahetsust, et neid võimalusi enam ei ole. Ja siis üks teine inimene ütles: "Nüüd on nii palju parem, ma tunnen end lõpuks ometi vabalt, et võin omada selliseid arvamusi, mida tahan, ja harrastada sellist religiooni, mida tahan!
Ja ma mõtlesin, milline kontrast! Üks oli kaotanud oma vabaduse ja teine oli selle võitnud. Sellest ajast alates on see küsimus muutunud minu jaoks põhiliseks: millal me oleme tegelikult vabad? Mida see tähendab?
Liblikalend: sisemine metamorfoos
Sa võid olla füüsiliselt täiesti vaba, kuid mitte tunda end vabana: ei oska teha isiklikke otsuseid, oled mõjutatud sellest, "mida inimesed arvavad", või jätad mulje, et sind ei kuulata, et ei aktsepteerita teisiti mõtlemist, et sind ei aktsepteerita. Ja ka vastupidi on tõsi: sa võid olla koonduslaagris vangis ja sisemiselt siiski vaba: omada ideid ja ideaale, mida sa tahad, ja olla võimeline tegema valikuid.
Kujutle end liblikana. Enne lendu minekut läbib ta intensiivse muundumise perioodi. Oma koores valmistub ta selleks, et näidata maailmale oma värve. Ka meie võime läbida selle sisemise metamorfoosi. Sa ei ole selles kookonis üksi; on aeg end vabastada ja näidata oma tõelist mina.
Teekond iseenda poole: oma tunnete mõistmine
Iga emotsioon, mida me tunneme, on täht meie sisemisel kaardil. Need juhatavad meid meie endi parema mõistmise poole. Mõnikord paljastavad need emotsioonid sisemise vabaduse puudumise. Võib-olla tunned kõhklust ennast täielikult väljendada või hirmu oma tõelise värvi näitamise ees.
See on täiesti normaalne, kuid oluline on neid tundeid ära tunda, et saaksid neist edasi liikuda.
Nipp 1: Emotsioonide päev
Võta iga päev hetk aega, et kirjutada üles, mida sa tunned. Ole enda vastu aus. See aitab sul tuvastada, millised emotsioonid sind tagasi hoiavad, ja mõista, kust need tulevad. See esimene samm vabaduse suunas on ülioluline.
Võta iga päev hetk aega, et kirjutada üles, mida sa tunned. Ole enda vastu aus. See aitab sul tuvastada, millised emotsioonid sind tagasi hoiavad, ja mõista, kust need tulevad. See esimene samm vabaduse suunas on ülioluline.
Nähtamatud takistused: sinu pidurite tuvastamine
Meil kõigil on nähtamatud tõkked, need väikesed hääled, mis ütlevad meile "sa ei ole piisavalt hea" või "mida nad arvavad”? Need tõkked on sageli mineviku kaja, hirmud, mis on aja jooksul kogunenud. Kuid nagu liivamüüre, saab neidki õõnestada.
Nipp 2: Vabastamisrituaal
Vali igal nädalal üks hirm või häbimärk ja võta endale ülesandeks teha midagi, mis sellele vastu astub. See võib olla nii lihtne, kui öelda koosolekul välja, mida sa tegelikult arvad, või jagada osa endast kellegi lähedasega. Iga väike julguse tegu nõrgestab neid nähtamatuid müüre.
Vali igal nädalal üks hirm või häbimärk ja võta endale ülesandeks teha midagi, mis sellele vastu astub. See võib olla nii lihtne, kui öelda koosolekul välja, mida sa tegelikult arvad, või jagada osa endast kellegi lähedasega. Iga väike julguse tegu nõrgestab neid nähtamatuid müüre.
"Ma pean" ja "ma tahan" vahel: kontrolli tagasi võtmine
Ühel päeval palus mu mentor mul teha järgmine harjutus. Proovi seda lugedes teha: Kirjelda oma päeva, alustades iga lauset sõnaga "ma pean". Valjusti tehes on see tõhusam:
- Ma pean üles tõusma, ma pean duši all käima, ma pean hommikusööki valmistama, ma pean tööle minema, ma pean oma kolleege kuulama, ma pean laste eest hoolitsema, ma pean poes käima, ma pean magama minema.
Nüüd kirjelda sama päeva, alustades sõnaga "ma tahan":
- Ma tahan üles tõusta, ma tahan duši all käia, ma tahan hommikusööki valmistada, ma tahan tööle minna, ma tahan oma kolleege kuulata, ma tahan laste eest hoolitseda, ma tahan poes käia, ma tahan magama minna.
Kas sa märkasid mingit erinevust? Kui oled seda harjutust valjusti teinud, siis oled ilmselt aru saanud, et vahe on üsna silmatorkav!
Mis vahe on? "Koht", kust ma seda teen:
- Väljaspool mind: ma pean.
- Minu sees: ma tahan.
See on minu sees, selles pühalikus ruumis, kus ma saan tõesti otsustada ja muuta oma neuraalseid lülisid. Süda on osa sellest. Isegi kui ma algul tegelikult ei tahtnud, võin vabalt otsustada: "Ma teen seda mitte sellepärast, et seda tuleb teha, vaid sellepärast, et ma tahan seda teha". See aitab mul kasutada oma vabadust, et minna sinna, kuhu ma tõesti tahan!
Armastus ja sisemine vabadus: pühalik ühendus
Südame ja vabaduse vahel on seos! Jah, ma usun, et süda asub selles sisemises ruumis, millest me räägime. Väljendis "ma pean" ei ole palju armastust, kuid väljendis "ma tahan" on palju rohkem, eks ole?
Läheme sammu edasi ja vaatame järgmisi lauseid:
- « Ma ei kannata kitsaid pükse. »
- « Ma vihkan pikki seelikuid. »
- « Kui sul on liivakellakuju, pead kindlasti vööd kandma. »
- « Kuidas saab talle meeldida oranž? »
Kust need laused pärinevad? Millest me räägime, kui me selliseid asju ütleme? Lahkusest? Erinevate maitsete aktsepteerimisest?
Mida rohkem me armastuses kasvame, seda rohkem laieneb see sisemine vabadusruum ja seda rohkem oleme võimelised austama teiste inimeste maitseid või arvamusi, omades samal ajal oma maitseid, mida me ei pea kellelegi peale suruma.
Ja me ei tunne end "rünnatuna". See on ka sisemise vabaduse puudumise sümptom: meie ruum on liiga väike ja sinna ei mahu peale meie keegi teine!
Vabadus tähendab liikumist, mitmekesisust ja siirast armastust meie endi sees.
Uue vabaduse poole: ruumi tegemine oma tõele
Sisemine vabadus on tee, mitte sihtpunkt. See koosneb väikestest igapäevastest võitudest ja suurematest tõekspidamistest. Vabastades end oma sisemistest ahelatest, laseme särada oma tõelisel valgusel, valgusel, mis tõmbab ligi teisi ja võimaldab meil elada elu täiel rinnal.
Vihje 3: Positiivne ankur
Loo oma igapäevaellu positiivne ankur. See võib olla lause, inspireeriv pilt või ese, mis tuletab sulle meelde sinu sisemist jõudu. Alati, kui tunned end lõksus olevat, kasuta seda ankurdajat, et keskenduda uuesti ja tuletada endale meelde oma eesmärki - vabadust.
Loo oma igapäevaellu positiivne ankur. See võib olla lause, inspireeriv pilt või ese, mis tuletab sulle meelde sinu sisemist jõudu. Alati, kui tunned end lõksus olevat, kasuta seda ankurdajat, et keskenduda uuesti ja tuletada endale meelde oma eesmärki - vabadust.
---
Sinu sisemine vabadus ei ole kauge unistus, vaid käeulatuses olev reaalsus. On aeg lennata oma tõe poole, et näidata maailmale oma tõelist värvi. Mul on hea meel sind selles põnevas seikluses saata. Ära kõhkle uudistada oma tasuta avastamissessiooni (30 min Zoomis), täites kontaktvormi, mul on hea meel sinuga tutvuda!
Hoia end kursis, sest vabanemine algab nüüd!
